Advertisement

Sõbrad

Advertisement

Advertisement

Kasutajad onlines

Meil on lehel:
Külalisi - 4
apr 23 2009
Salme paadisild ja sadamahoone PDF Trüki E-mail
neljapäev, 23 aprill 2009

Image
Salme jõe laiema osa Sõrvepoolsele küljele on kavas rajada 60 meetri pikkune paadisild ja Kuressaare- Sääre riigimaantee poolsesse jõe otsa slipp ning kõigile tuleohutuse nõuetele vastav tuletõrje veevõtukaev.

Sadamahoone, mis kavandatud kohta, kus mängiti teatrietendust “Parvepoisid”, tuleb 340 m2 ja koos väliterassidega üle 500 m2. Hoonesse on planeeritud MTÜ kontor, müügiruum, külmladu, eeltöötlusruum, fileerimisruum, suitsutamisruum, 109- ruutmeetrine nõupidamiste ruum, köök, saun, tualetid ja riietusruumid. Hoone kõrguseks on planeeritud 7 m, nõupidamiste ruumi osas 10 m.

Volikogu pooldab

Salme jõe äärde avatud paadisadama taastamise poolt on andnud nõusoleku 32 sadamast huvitatut. Valminud on ka eskiislahendus sadama kai, slipi, teede, valgustuse ja sadamahoone kohta. 10.12.2008.a. esitati Salme vallavolikogule taotluskiri, mille kohaselt peaks paadisadama taastamine toimuma ühistegevusena. Volikogule suunatud pöördumises taotlesid Salme kalamehed vallavolikogu poolset toetavat suhtumist Salme vallalt ning vahendeid Euroopa Liidu kalanduspiirkondade toetusmeetmest. Kalameeste esindajatena kirjutasid alla Toomas Sepp, Jaan Nuum ja Eino Ruttu.

17.12.2008.a. otsustas volikogu toetada seda initsiatiivi ja praeguseks ajaks on Salme vallavalitsus väljastanud ka projekteerimistingimused.
“Selleks, et lapsed saaksid huvituda kalapüügist, on vajalik avada neile võimalus juba väikesest peale saada osa kohalike kalurite tegemistest, vaadates ja tutvudes lähemalt mere- ja kalapüügi tegevustega kohalikus sadamas. Seal saaksid nad tunnetada mere salapärasusi ja õppida tajuma ka ohtusid koos kohalike kalurite ja vanematega.

Käest kätte antakse teadmisi, kombeid ja traditsioone, mis on aastasadade vältel välja kujunenud. Kahju oleks seda kaotada,” seisab pöördumises volikogule.

Milline peaks olema rajatav paadisild ja kas sadamahoone peaks olema sellise suurusega, suurem või väiksem, seda ühiselt arutada tahetaksegi. Tõuke idee algatajatele andis ka Euroopa Liidu poolt ellukutsutud kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede. Esmakordselt on Eesti kaluritele ja rannapiirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele loodud võimalus ühiselt läbi mõelda kalanduse ja rannakülade tulevik ja asuda seda Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahalisel toel täide viima.

Artikkel: meiemaa.ee 

Foto: Veljo Kuivjõgi

 
< Eelmine   Järgmine >