Advertisement

Sõbrad

Advertisement

Advertisement

Kasutajad onlines

Meil on lehel:
Külalisi - 14
mai 19 2009
16 miljonit krooni puhub Lõmala väikesadamale uuesti elu sisse PDF Trüki E-mail
teisipäev, 19 mai 2009

Image

Kahe aasta pärast peaks kõigil soovijatel olema võimalik minna merele või tulla merelt Lõmala sadama kaudu, mille rekonstrueerimist toetas EAS 13,4 miljoni krooniga. Sellega saaks oma sadama ka see atraktiivne rannapiirkond.

Praegu tuleb kasutada kas teisel pool Sõrve säärt asuvat Mõntu sadamat või Põhja-Saaremaal paiknevat Veere sadamat. Lõmala jääb nende kahe vahele.

MTÜ Lõmala Sadam, mille taga seisavad nii Salme vald kui ka erainvestorid, sai ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetust 13,4 miljonit krooni. Erainvestorid lisavad veel 2,4 miljonit. Selle raha eest peaks aastaks 2011 täiesti valmis saama nii sadama kui ka külastuskeskuse.

Elavdab piirkonda

MTÜ Lõmala Sadam esindaja Andro Roosileht, kelle osalusega firma 2007. aastal selle kinnistu omandas, ütles Oma Saarele, et kuna kõrvalkinnistu kuulub vallale, siis tekkiski mõte taastada seal veel läinud sajandi 70-ndatel tegutsenud kalasadam, mille kaid on näha tänapäevani. Pealegi näeb ka maakonna üldplaneering seal ette sadama taastamist.

“See saab olema avalik koht, kes tahab, saab kasutada,” kinnitas Andro Roosileht tulevase sadama kohta, mille taastamistööd peaksid pihta hakkama kohe, kui ehitusalased hanked tehtud.
Selleks et sadam saaks korralikult toimida, on plaanis süvendada sadama akvatoorium ja sissesõit pea kahe meetri sügavuseks.

Roosilehe sõnul peaks selline sügavus tagama nende eeluuringute põhjal sissesõiduvõimaluse umbes 80 protsendile väikealustest, mis Läänemerel sõidavad. Roosileht ütles, et olemasolevate andmete põhjal peaks veesügavus juba 500 meetri kaugusel sadamast ulatuma 3 meetrini.

Sadama kahel kail saab olema 27 kohta, lisaks slipp. Juba praegu on olemas elektrivarustus ja puurkaev. Roosileht märkis, et tankimisteenust Lõmala sadamas pakkuma ei hakata. Vajadusel saab kütust tellida Kuressaarest.

Ühe nüansina, lisas ta, saaks seda sadamat vajadusel kasutada ka merepäästetööde juures. Kindlasti tähistatakse korralikult sadama faarvaater. Roosilehe hinnangul võiks sadama avamistähtajana nimetada ülejärgmist aastat.

Rannakalurid au sisse

Andro Roosilehe sõnul peaks esimese asjana valmima külastuskeskus, mis rajatakse Vene piirivalve kunagiste lagunenud ehitiste kohale. Külastuskeskus tuleb vana talumaja stiilis, mis haakuks ümbruskonnaga.
Külastuskeskuses saab olema ka rannakalurite elu-olu tutvustav väljapanek, mille taolisi on Roosilehe sõnul Eestis kahetsusväärselt vähe.

Samas on see omamoodi elustiil olnud Saaremaal juba aegade algusest saadik. Väljapanekus saaks tutvustada näiteks paate, püügivahendeid ja muud rannakaluri ametiga seonduvat. Ajalugu puudutava osa juures on appi kutsutud kalur Eino Ruttu ning mereajaloo ja -kultuuri tundja Bruno Pao.
Külastuskeskusse tulevad ka olmeruumid ning sadamakapteni tööruumid. Roosilehe kinnitusel loodetakse keskusemaja valmis saada järgmiseks aastaks ning see hakkab siis lahti olema aastaringselt.

Lisaks külastuskeskusele näeb projekt ette ka praeguse lagunenud ja ohtliku piirivalvetorni taastamist ja turvalisemaks tegemist linnuvaatlejate tarbeks.


Mart Tamm, jahtkapten
Saaremaa läänerannikul ei ole praegu ühtegi külalissadamat. Kaunispe, Papissaare ja Jaagarahu ei ole kõlbulikud erinevatel põhjustel – sadamad on amortiseerunud, sissesõit on tähistamata. Need ei ole kas kohandatud külalisjahtide vastuvõtuks või on veesügavus ebapiisav.

Lõmala sadam oleks hea alternatiiv olemasolevatele külalissadamatele ja lausa hädavajalik piirkonna ainsa sadamana näiteks hädaolukorra puhul. Jahtide vastuvõtuks peab sadama laevatatava vee ja sissesõidu sügavus olema minimaalselt 2,5 m, sissesõit tuleb tähistada navigatsioonimärkidega ja sadama akvatoorium peab olema korralikult kaitstud lõuna- ja edelatuulte eest.

Minu suhtumine sadama taastamisse on igal juhul positiivne, kuna see aitab kaasa väikelaevade mereliikluse ja -turismi arengule.

Autor: Raul Vinni
www.omasaar.ee

 
< Eelmine   Järgmine >