Eesti väikesadamate olukord ei ole just kiita – kehtivas seaduses puudub väikesadama mõiste ning seetõttu ei saa neile näiteks sadamapassi taotlemiseks leebemaid nõudeid kehtestada. Toetuse saamine eeldab samuti sadamapassi olemasolu. Lisaks ei tunnista ükski riigiasutus, et sadamatega tegelemine kuulub kompleksselt just nende vastutusalasse.
Mees, kellest saab loetud päevade pärast üks Eesti kahest esimesest ametlikust saarevahist, arvab, et meri võtab sind nii konksu otsa, et temast enam lahti ei saa. Pärast ligi 35 aastat enda jagamist Vilsandi ja suure maa vahel on see mees lisaks juba seal ees oodanud hingele ka jalad lõplikult saarel maha saanud ning tõdeb, et Vilsandil leidis ta veel ühe armastuse – mere.
Peetri sõiduvahendiks, millega ta end hetkel lõbustab ja ka suuremad tööd teeb, on Buster XXL AWC. Tegu on tehase prototüübiga ja esimese paadiga sellest seeriast, mis vee peal käinud.
Viimsis hakkab valmis saama Leppneeme sadam, kus hakkab olema esialgsel hinnangul 50-70 väikelaevakohta, lisaks sellele on juba valmis slipitee ja ramp väiksema parvlaeva vastuvõtmiseks, mõledud eelkõige Prangliga ühenduse pidamiseks tulevikus. Praegu on veel panemata osa kai betoonplaatidest, täitmata vuugid ja pooleli vana vallale kuuluva kai restaureerimine.
Eile läks Läänemaal Keibu lahel ümber paat, milles olnud kahest mehest ühel õnnestus kaldale jõuda, tema kaaslane aga uppus. Kell 21.40 sai piirivalve teate, et Keibu lahel oli kaldast 3 kilomeetri kaugusel ümber läinud paat, teatas piirivalveamet. Paadis olnud kahest mehest üks jõudis kaldale ujuda ning helistas lähedalasuvast ehitussoojakust häirekeskusele, et tema kaaslane on merel kadunud.
